Prismade liigitamine
Prismat, mille kõigi külgede tasandid ristuvad põhjade tasandiga, nimetatakse püstprismaks. Vastupidisel juhul nimetatakse prismat kaldprismaks.
Prismasid võib eristada ka nende põhjade kuju järgi. Kui prisma põhi on n-nurk, siis nimetatakse prismat n-nurkseks prismaks. Vastavalt räägitakse kolmnurksest prismast, nelinurksest prismast jne. Prismat, mille põhjaks on korrapärane hulknurk, nimetatakse korrapäraseks prismaks.
Rööptahukas on nelinurkne prisma, mille põhjaks on rööpkülik. Risttahukas on nelinurkne püstprisma, mille põhjaks on ristkülik.
Prismat, mille kõigi külgede tasandid ristuvad põhjade tasandiga, nimetatakse püstprismaks. Vastupidisel juhul nimetatakse prismat kaldprismaks.
Prismasid võib eristada ka nende põhjade kuju järgi. Kui prisma põhi on n-nurk, siis nimetatakse prismat n-nurkseks prismaks. Vastavalt räägitakse kolmnurksest prismast, nelinurksest prismast jne. Prismat, mille põhjaks on korrapärane hulknurk, nimetatakse korrapäraseks prismaks.
Rööptahukas on nelinurkne prisma, mille põhjaks on rööpkülik. Risttahukas on nelinurkne püstprisma, mille põhjaks on ristkülik.
Prisma pindala
Prisma (kogu)pindala S on külgpindala Sk ja põhitahkude pindala Sp summa S = Sk + 2Sp kus külgpindala avaldub põhja ümbermõõdu P ja prisma kõrguse H korrutisena: Sk = PH Prisma kõrguseks nimetatakse selle põhjade vahelist kaugust. |
Prisma ruumala
Prisma ruumala on selle põhja pindala Sp ja prisma kõrguse H korrutis: V = SpH |